Seitsmes päev möödus mäest alla laskudes, sest mis üles läheb peab ju ka alla tulema. Laskuda oli alguses lihtsam, läksin päris julgelt ja see julgus maksis paar päev hiljem mulle valusalt kätte. Sellest uuemates postitustes.
Päev oli valdavalt sündmusevaene. Otsustasime enne piiri viimase öö veeta Portugali poolel Valenças. Nimelt Valença ja Tui on kaks piirilinna, mida lahutab Minho jõgi. Ööbisime munitsipaal albergues, kuhu jõudsime tänu mäest alla tulekule isegi enne avamist. Sisustasime aega albergue ees murul magades. :D
Kuna eelmine öö jäi norskajate tõttu lühikeseks, siis kasutasin võimalust ja tegin albergues päevauinaku. Parim otsus ever!!
Õhtul jalutasime tsipa linna peal ja kindluses, nautisime vaadet. Saime teada, et Portugali pubis ei tule kraanist mitte õll, vaid vein. :D
Albergues saatsid mind taas öö läbi eri registrites norskajad. Oh, camino!!
No comments:
Post a Comment