Päev möödus ilusate vaadete saatel, pilte tegime usinalt ja lasime ka ennast jäädvustada. Esimene páeva pool oli nagu parema minekuga, aga seda juhtub sageli, et viimased km on need tahtejõukilomeetrid.
Ööbisime sedakorda kodumajutuses ehk et rentisime eraisikult toa korteris. Teises magamistoas oli meile tuttav Saksa rändurpoiss, seega vähemalt oma. Magada sain ülihalvasti, sest oli palav, siis jahe, siis naabrid mölisesid. Söömas käisime ka enne majutuskohta minekut, lahedas toidukohas, kus siidripudel pandi mingi masina otsa, kust siis nupust endale jooki lasta sai. Me ei saanudki päris täpselt aru, aga vist tundus, et masin annab joogile gaasi sisse ja ehk ka jahutab? Igatahes maitsev siider ja maitsvad toidud!
Majutuskohta otsisime päris kaua, sest sinna minek peatänavalt oli imelikku tagahoove pidi. Aga tänaval hüppas ligi mingi proua, kes meid kohale aitas. Vähemalt oli kesklinnale lähedal.
Pontevedra oli üllatuseks üsna suur linn. Juba linna sisse jalutamine venis ikka sajaga. Mõtlesime mitu korda, et oleme kuskilt valesti läinud. Aga kesklinn see-eest oli väga ilus! Peregrina kirik, klooster ja hulgaliselt "pitsiliste" raudornamentidega kaunistatud rõdudega maju. Üritasin neid ka pildile saada, aga minu arvates pildid seda edasi ei anna. Uitasime kitsastel linnatänavatel ringi ja otsisime ilusaid maju. :D Õhtu lõpetasime snäksiga keskväljaku äärses kohvikus.
Märgiline päev, ostsin apteegist põlvetoe, kuna mäest alla laskudes hakkas vasak põlv valu tegema ja päeva lõpuks hakkas paiste kiskuma. Julged hundid käivad nüüdsest põlvetoega. :(
Teine märgiline sündmus: ostsime mingilt metsavaheteelt koti külge palveränduri sümboli ehk valge kammkarbi. Nüüd on nagu päris!
No comments:
Post a Comment